inmark E-ITSPEA

Eesti on viimaste aastakümnete jooksul tohutult saanud infoühiskonda areneda, jõudes lõpuks e-riigiks. Digitaristu areng sai aluse juba nõukogude ajal ning sellelt järgneski e-riik. Seda saab tõdeda, kuna 90. aastate infoühiskonna ninamehed olid nõukogude küberneetika ja sotsiaalteaduste koolkondadest pärit. Brausides kodumaiselt Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. Eestikeelne internet on soodustanud eestlaste seas tehnoloogia tarbimist, kuna inimesed on vastuvõtlikumad kodumaiste asjade suhtes. Kõige meeldivam on see, et internetitarbijatel on võimalik enda emakeelt lihvida, kasutades digitaalselt Eesti õigekeelsussõnaraamatut või EKI e-keelenõud. Ka kauplused ja ettevõtted on saadaval eesti keelses tõlkes, mille kaudu tooteid oleks paremini võimalik valida. Lisaks nendele on mõndadel rahvusvahelistel veebisaitidel olemas ka eestikeelsed tõlked juures. Näiteks Google otsingumootor eksisteerib tä...

 Jäädvustatud Ethernet Ethernet on ülemaailmselt kasutusel olev igapäevane tehnoloogia. Juba aastast 2012 oli 1.2 miljard porti kasutusele võetud. Algselt oli ethernet mõeldud normeerida süsteemidevahelisi ühendusi lokaalvõrgus (LAN), et saaks andmed kiiremini ühest arvutist teise. Ethernet sai alguse 1973. aastal, kuid saabus avalikkusesse alles 1980. Kohtvõrgu standardi pani aluseks Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) 802.3 ethernet, millega sai 10 Mbit/s ulatuses andmeid edastada. Tänavu on etherneti tehnoloogiat nii palju arendatud, et kiirused piirduvad ühe Gbit/s ringis. Ethernet on väga tõhus viis andmete edastamiseks kohtvõrgus, et pole praeguseks teistsugust paremat lahendust leitud. Seetõttu on etherneti pärand väga kaua säilinud ning tänapäevani kasutusel olnud. Allikad https://web.archive.org/web/20140112041706/http://standards.ieee.org/news/2013/802.3_30anniv.html https://www.ieee802.org/3/ https://www.lantronix.com/resources/networking-tutorials/fast-...

Flopiketas (1967) Diskett ehk flopiketas on magnetiline infokandja. Sarnaselt tänapäeva USB-le, mälukaartidele ja CD-plaatidele on flopidiski kasutus info ümbertõstmiseks ühelt arvutilt teise süsteemi. Ümbrikkettaid mõõdeti tollides ning kasutati mõõtudes: 8, 5 ¼ , 3 ½ . Need suutsid salvestada 360 KB - 1,2 MB ulatuses infot. Flopiketta tööjärjekord käib nii: Annad käsu läbi arvutiprogrammi kirjutada infot kettale. Arvuti paneb seadmes disketi teatud kiirusel ringlema. Selle järel hakkab tööle lugemis-kirjutuspeas mähis, et ketta andmeid lugeda saaks ning vajadusel infot juurde kirjutada. Mähise magnetiseerimisel saab kettal asuvatele kohtadele kodeerida digitaalse info. Vastavalt andmete lugemiseks viiakse lugemis-kirjutuspea ketta kohale ilma mähisele energiat andmast. Pärast kasutust lakkab diskett keerlemise. Flopiketas 80. ja 90. aastatel oli suur edusamm nii tarkvara- kui ka raudvaraarenduses. Levinuim disketimaht oli lõpuks 1,44 MB suur. Samuti oli 1990. lõpus poelettidele toodu...