Kolm põnevat IT-lahendust

Flopiketas (1967)

Diskett ehk flopiketas on magnetiline infokandja. Sarnaselt tänapäeva USB-le, mälukaartidele ja CD-plaatidele on flopidiski kasutus info ümbertõstmiseks ühelt arvutilt teise süsteemi.

Ümbrikkettaid mõõdeti tollides ning kasutati mõõtudes: 8, 5¼, 3½. Need suutsid salvestada 360 KB - 1,2 MB ulatuses infot.

Flopiketta tööjärjekord käib nii:

1. Annad käsu läbi arvutiprogrammi kirjutada infot kettale.
2. Arvuti paneb seadmes disketi teatud kiirusel ringlema.
3. Selle järel hakkab tööle lugemis-kirjutuspeas mähis, et ketta andmeid lugeda saaks ning vajadusel infot juurde kirjutada.
4. Mähise magnetiseerimisel saab kettal asuvatele kohtadele kodeerida digitaalse info. Vastavalt andmete lugemiseks viiakse lugemis-kirjutuspea ketta kohale ilma mähisele energiat andmast.
5. Pärast kasutust lakkab diskett keerlemise.

Flopiketas 80. ja 90. aastatel oli suur edusamm nii tarkvara- kui ka raudvaraarenduses. Levinuim disketimaht oli lõpuks 1,44 MB suur. Samuti oli 1990. lõpus poelettidele toodud LS-120, mis oli 120 MB mahuga "superdisk," ning selle mõte oli hoida magnetketaste pere relevantsena.

Allikad

• https://et.wikipedia.org/wiki/Diskett
• https://computer.howstuffworks.com/floppy-disk-drive4.htm
• https://www.computerhope.com/jargon/f/fdd.htm

Intel 486-protsessor (1989)

Intel 486 (ametlikult nimetatud i486, kuid ka tuntud 80486) oli Intel 386 võimsam järeltulija. Esimene mudel ilmus 89. aastal poodidesse ning sellel protsessoril oli rohkem kui miljon transistorit.

Uuema protsessori paremsus varasemast mudelist seisnes selles, et uus CPU sisaldas 8 kB SRAMi ja konveiertöötlust. Lisaks nendele oli veel täiustatud mäluhaldusprotsessor ning kõigi nende uuendustega sai i486 jõudlus umbes kahekordistatud, kuigi taktsagedus oli 386-ga sama.

80486 seeria protsessorid said teiste tootjate, näiteks AMD, IBM ja Cyrix, poolt litsentsitud või pöördprojekteeritud eesmärgil luua enda versioon sellest protsessorist, nagu AMD Am5x86 ja Cyrix Cx5x86, mis oled tihedalt seotud Windows 95 OS-iga.

Allikad

• https://et.wikipedia.org/wiki/Intel_i486
• https://en.wikipedia.org/wiki/I486
• https://www.pcgamer.com/a-brief-history-of-cpus-31-awesome-years-of-x86/
• http://www.cpu-collection.de/?l0=co&l1=Intel&l2=i486%20DX

Windows 7 (2009)

Minu isiklik lemmikoperatsioonisüsteem, kuna sai nooruses väga palju arvutis istutud ja videomänge mängitud.

Windows 7 on Microsoft Windowsi operatsioonisüsteem. Windows 7 oli mõeldud täiendavaks uuenduseks Microsoft Windowsile, korvates Windows Vista puudustele. Enne Vistat oli veel Windows XP, mille järeltulija oli koodnimega Blackcomb ning peale selle oli veel redaktsioon Longhorn, kuid lõpuks arenes Vista ja Blackcomb lükkus edasi. 2003 sai Longhorn funktsioonid, mis olid algselt mõeldud Blackcombile.

Mitme aastase arenduse jooksul sai 2008. aastal Blackcomb oma ametliku nimetuse Windows 7.

Mis Windows 7 tegi isepäraseks, oli edusammud käekirjatuvastuse ja puutetundlikkuse osas, virtuaalsete kõvaketaste tugi, mitmetuumaliste protsessorite parem jõudlus, parenenud alglaadimise jõudlus, DirectAccess ja kerneli täiustused. 

Windows 7-ga tuli kaasa kuus versiooni. Tüüpversioonid olid Home Premium, Professional ja Ultimate, kuid olid ka Starter, Home Basic ja Enterprise, mis keskendusid pigem teistele turgudele, nagu tarkvaraarendusmaailm või ettevõtte kasutamine.

Allikad

• https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_7
• https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_7_editions