Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioon (4. nädal)

Eesti on viimaste aastakümnete jooksul tohutult saanud infoühiskonda areneda, jõudes lõpuks e-riigiks. Digitaristu areng sai aluse juba nõukogude ajal ning sellelt järgneski e-riik. Seda saab tõdeda, kuna 90. aastate infoühiskonna ninamehed olid nõukogude küberneetika ja sotsiaalteaduste koolkondadest pärit.

Brausides kodumaiselt

• Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.

Eestikeelne internet on soodustanud eestlaste seas tehnoloogia tarbimist, kuna inimesed on vastuvõtlikumad kodumaiste asjade suhtes. Kõige meeldivam on see, et internetitarbijatel on võimalik enda emakeelt lihvida, kasutades digitaalselt Eesti õigekeelsussõnaraamatut või EKI e-keelenõud. Ka kauplused ja ettevõtted on saadaval eesti keelses tõlkes, mille kaudu tooteid oleks paremini võimalik valida. Lisaks nendele on mõndadel rahvusvahelistel veebisaitidel olemas ka eestikeelsed tõlked juures. Näiteks Google otsingumootor eksisteerib täienisti eestikeelses vormis - samuti ka Windows operatsioonisüsteem.

Üks silmapaistev pahemus eesti keelega seoses pärineb just internetist, kuna üle poolte veebisaitide kasutab inglise keelt ning läbi selle tuleb mitmeid laensõnu eesti keelele juurde ja sellega kaotab ta oma eripära.

Kas nutikas tarbija või nutitarbija?

• Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.

Kas inimesed ajas tagasi olid taibukamad ja suutlikumad? Kas ressursside kättesaadavus, elustiili lihtnevus teeb inimese targemaks? Teaduslikult tõestati, et 20. sajandil tööstuslikult arenenud riikides tõusid keskmised IQ-testide tulemused 3 punkti võrra iga 10 aasta tagant[4]. Muidugi arvas Flynn, et rohkem inimesi on hakanud mõtlema teaduslikul viisil, mida tavaliselt need testid ka sisaldavad.

Selle näitaja puhul järeldan, et IKT tõttu rahvas ei saanud tarkadeks tarbijateks, vaid on lihtsalt loogilisemalt hakanud mõtlema ning seetõttu alustanud raha rohkem säästma.

Tark maja ei tõlgenda kohe "säästlikkust". Hetkel on nutikodud veel uudne trent, seejärel tolled süsteemid on kulukad. Ehk tõesti mõnekümne aasta jooksul katusel olevad päikesepaneelid tasuvad lõpuks kogu hinna ära, aga selle aja jooksul oleks vaja nende eest hoolt kanda, midagi parandada või üldse uuega seadmega asendada - see pole väga usaldusväärne investeering praeguse seisuga.

E-poodidega on see jama, et müügil olevad tooted ei pruugi olla kirjas korrektse kirjeldusega. Mul endal oli nii sülearvuti ostmisega - uurisin ühelt leheküljelt arvuti hinda, millel oli x-jupp ja y-vidin soodsa hinnaga, kuid selle kaupmehe juurde minnes olid palju kehvemad spetsifikatsioonid juures, millel oli ülehinnatud hind.

Eesti digitaristu areng soodustas kodanike elukvaliteeti nii mõnelgi alal, kuid osad valdkonnad pole veel IKT 2020 visiooni adekvaatselt täitnud.

Allikad

1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
2. https://novaator.err.ee/1608193705/eesti-e-riigi-areng-sai-alguse-juba-1980-aastate-noukogude-eestis
3. https://w3techs.com/technologies/overview/content_language
4. Flynn, James, (2007). "What is intelligence? Beyond the Flynn effect". Cambridge: Cambridge University Press